Viimasel ajal olen palju kokku puutunud inimestega, kellega mistahes teemal vesteldes tekib olukord, kus kaasvestleja viskab õhku lubaduse või väljendab mingit soovi, mille kohaselt ta tulevikus siiski ei käitu.
See on pannud mind mõtlema, et mis see on, mis paneb inimesi ütlema seda, mida ta siiralt ei mõtle, ei vaja, ei taha? Kas me soovime tunduda paremad ja osavõtlikumad, on see üks alateadlik võte, et teistele rohkem meeldida? Teisi õnnelikuks teha?
Kindlasti on inimesi, keda ei huvitagi tagajärjed ja see, mis juhtub peale lubaduste murdmist. Enamasti siiski on inimesed heatahtlikud ja seda sageli iseenda arvelt. Öeldes kõigile ja kõigele „jah“, et ühes hetkes tunduda parem või toetavam, seejärel aga käituda hiljem öeldule vasupidiselt, ei ole jätkusuutlik. Usaldus sellise inimese suhtes kaob kiiresti. Nii juhtub, et teiste heaolule mõtlev inimene, kes tahab kõigile meeldida, muutub vastupidi stenaariumis pahalaseks. Igal juhul viivad tühjad lubadused kokkuvõttes pigem millegi negatiivse poole, mitte tervisliku ja tervikliku suhtluseni. Seega tasub alati endale anda see lisasekund ja küsida: „Kas see on see, mida mina tegelikult tahan?“ Teine hea asi, mida tasub ka alati harjutada on vaikimine. Aktiivne kuulamine ei tähenda, et ennast peab igale poole appi pakkuma ja ohvreid tooma. Enda aega ja muid ressursse tasub pakkuda siis, kui oled jõudnud asjaolud läbi mõelda. Kas sa ikka tahad, jõuad, saad ja vajad?
Tahtsin meelde tuletada, et sõna „ei“ pole negatiivse väärtuseg. Vastupidi, kui suhtlus on aus ja otsekohene, siis on „ei“ sageli väga värsendav. Kui keegi mingit mure kurdab, siis enamasti ta tahabki vaid kurta, alati ei oodata nõu ega abi, seega võibki lihtsalt kuulata, ilma süütundeta, et ei saa hetkel väga aidata.
Märka, kui tihti annad sina lubadusi, millele hiljem mõeldes tekib halb enesetunne, et oli mul nüüd vaja suure suuga lubada? Küsi endalt, mis paneb sind sedasi käituma ja end nurka suruma? Keegi ei võida katteta lubadustest, aga kõigil on midagi saada avatud ja ausast suhtlusest. Olge ausad enda vastu, nii olete ausad ka teiste vastu.
