Paljud inimesed tunnevad end tihti väiksemana kui nad on. Nad püüavad end varjata, summutada oma olemust ja kohandada end ümbritseva keskkonnaga sellisel viisil, mis võib tunduda turvalisem või aktsepteeritavam. Kuskil sügaval südames on nad veendunud, et nende tõeline olemus on kuidagi vale või liigne, ja nii õpivad nad end juba noorest east peale tagasi hoidma. Tihti kuulevad nad nooruses sõnu, mis jäävad nendega kogu eluks, olgu selleks märkus, et nad on “liiga lärmakad”, “liiga emotsionaalsed” või “liiga palju nõudvad”. Ühegi lapse jaoks pole kerge kuulda, et nad on oma olemuses kuidagi ebapiisavad või vääritud – see viib iseenda alavääristamiseni ja usuni, et nad peavad end teesklema kellegi teisena, et saada armastust, aktsepteerimist ja kuuluvust.
Selline pidev kohandumine ja oma tegeliku mina varjamine tekitab aga raskeid tundeid: ärevust, segadust, kurnatust. Enda ehtsuse mahasurumine võtab tohutult energiat ja röövib sisemist rõõmu, loovust ning spontaansust. Kõige keerulisem on see, et inimene võib aastateks kaotada kontakti iseendaga, unustades, mis teda tegelikult õnnelikuks teeb või milline ta sügaval sisimas on. Ja isegi kui kõik tundub väliselt korras, on seesmiselt pidev rahutus, sest puudub vabadus olla päriselt see, kes oled.
Miks selline asi tekib?
Laste puhul on vanemate sõnad ja hoiakud väga mõjukad, kuid paraku ei ole kõik vanemad teadlikud oma sõnade sügavast mõjust. Tihti antakse lastele kaasa sõnumeid, mis võivad olla heatahtlikud, kuid mis kannavad endas tugevaid hinnanguid: “Ära ole nii lärmakas!” “Ära küsi nii palju!” või “Sa oled nii nõudlik!” Sellised sõnad kinnistuvad ja jäävad, vormides lapse uskumust endast ja loovad veendumuse, et olla armastatud ja vastuvõetud tähendab “väiksemaks” jäämist või end vähemaks tegemist. Järkjärgult kujuneb harjumus end kontrollida ja “rahuldada” teiste ootusi, mis annab turvatunde, kuid samal ajal matab selle, kes inimene päriselt on.
Kuidas end aidata ja hakata tõelist ennast väljendama?
1. Loo endale turvaline ruum enesereflektsiooniks ja aktsepteerimiseks.
See tähendab teadlikku aega, kus julged enda vastu aus olla ja lubad endal kogeda kõiki oma tundeid, ilma enese üle kohut mõistmata. Pane kirja oma mõtted ja tunded. Küsi endalt: Kus ma end tagasi hoian? Miks ma end tagasi hoian? Sageli viivad need küsimused sind mälestuste juurde, kus tunded või sõnumid tunduvad endiselt aktuaalsed, aga tegelikkuses vajavad need lihtsalt teadvustamist ja aktsepteerimist.
2. Praktiseeri autentsuse harjutusi:
• Peegliharjutus: Seisa peegli ees ja vaata endale otsa. Ütle endale välja, mis sind häirib ja mida oled harjunud varjama. Seejärel ütle endale rahulikult ja kindlalt: “See olen mina ja ma aktsepteerin end sellisena.” Harjuta seda igapäevaselt – teadlikkus ja aktsepteerimine aitavad tugevdada enesekindlust.
• Rollide vabastamine: Kujutle end korraks olukorras, kus saad olla täiesti sina ise, ilma et peaksid kellelegi muljet avaldama. Mõtle, kuidas sa käituksid, mida ütleksid, kuidas tunneksid end. Seejärel too see kujutlus päriselusse, väikeste sammude kaupa – näiteks avalda oma arvamust selgemalt või jaga mõnda mõtet, mida tavaliselt varjaksid.
• Kirjuta kiri enda nooremale minale: Kirjuta endale toetus- ja tunnustuskiri sellisena, nagu sa oled. Julgusta oma nooremat versiooni, kinnita talle, et ta on piisav, väärtuslik ja armastust vääriv just sellisena nagu ta on. See harjutus aitab näha, kui palju hoolivust ja mõistmist sul enda vastu tegelikult on.
3. Õpi märkama ja aktsepteerima teiste hinnanguid neutraalsena.
Hinnangud, mida me sageli oma peas suuremaks mõtleme, ei ole tegelikult nii kaaluvad. Kellelegi, kes armastab ja väärtustab sind, oled sa väärtuslik just sellisena nagu oled. Kogu energia, mida panustad oma tõelise olemuse varjamiseks, on tegelikult raisatud. Teised tunnetavad, kui oled autentne ja tõeline, ja see tekitab usaldust ja sügavat kontakti. Kujutlused “puudustest” on enamasti ainult sinu peas, mitte tegelikus maailmas – ära lase neil takistada sul elada täiel rinnal ja rõõmsalt.
Mida teised tegelikult arvavad?
Õiged inimesed – need, kes sind päriselt mõistavad ja austavad – hindavad sind just sinu ehtsuse pärast. Nad tajuvad su ehtsat olemust ja tõelist siirust, mitte seda pealiskaudset maski, mida sa võid vahel kanda. Kui oled tõeline ja ehe, tõmbad ligi inimesi, kes sind tõeliselt mõistavad ja hindavad. On tõsi, et mõned võivad su ehedust valesti mõista või end sellest distantseerida, kuid see on normaalne osa elust. Need inimesed polegi mõeldud sulle lähedasteks – lase nad rahulikult minna ja ole kindel, et sind ümbritsevad just need, kes sind päriselt hindavad.
Ära loo endale kunstlikke puuduseid – see teekond ei vii sind õnneni. Kõige suurem vabanemine tuleb siis, kui lõpetad enda väiksena hoidmise, oma “puuduste” rõhutamise ja “vähemaks” tegemise. Kui valid olla ehe, vabaned piirangutest, mis on sind varem kammitsema pannud. See ei tähenda, et peaksid olema täiuslik – kaugel sellest. See tähendab, et lased endal olla sina ise, täpselt sellisena nagu oled, ja usaldad, et see on piisav. Energiat säästes ja end vabana tundes leiad nii sisemist rõõmu kui ka tõelise vabaduse.
Enda tegeliku mina aktsepteerimine ja selle julgelt väljendamine on kingitus, mille saad anda nii iseendale kui ka maailmale. Keda see päriselt kõnetab, see mõistab ja hindab sind täpselt sellisena.
