Detsembrikuu on kätte jõudnud – ja see pole kaugeltki lihtsalt tavaline kuu. Detsembril oli vanasti hoopis eriline nimi: mängukuu! See on aeg, mil tööriistad ja väsimus pannakse kõrvale ning kodu täitub naeru ja mängude soojusega. Vanasti oli detsember just see aeg, mil suuremad toimetused olid tehtud, õhtu hämardus varakult ja õues oli talviselt lumine. Rahu kutsus kogu pere kokku, et ühiselt mängida, rääkida lugusid ja võtta aega, mis suviste toimetuste kõrvalt jäi tihti nii napiks.
Mängukuuks nimetati detsembrit seetõttu, et pikkadel pimedatel õhtutel ja tuisu vaibudes tekkis ruumi lastele ja täiskasvanutele lihtsalt olla. See oli kuu, mil vanaema ja vanaisa kapinurgast paberisse mässitud vanu mänge välja tõid ja jutustasid, kuidas neid juba nende vanemad mängisid. Ahjus küpsesid piparkoogid ja pliidi kohal podises soojendav tee, õhk lõhnas kaneeli ja kuuseokste järele. Selline talvine koosolemine ei olnud lihtsalt mängimine – see oli justkui kingitus, mis süütas hinges erilise sooja tunde.
Mängukuul sai igaüks olla natuke rohkem laps. Lapsed kuulasid suure silmade säraga, kui vanaema rääkis lumemehest, kes vana uskumuse järgi öösel üle lumeväljade kõndis ja uuris, kas lapsed on head olnud. Suuremad said nautida hetki, kus tööga seotud mured jäid kaugemasse nurka. See oli eriline aeg, mil maailm tundus korraks pehmenevat, nagu oleks lumi maapinda katnud just selleks, et jätta ruumi rõõmule ja muretu mängu helidele.
Tänapäeval on ehk meie elud ja ajad muutunud, aga miks mitte lasta mängukuul taas meie kodudesse tulla? See on ju ideaalne hetk, mil üksteisega rohkem koos olla, kas või ühise mängu, südamliku naeratuse või lõbusa laulu saatel. Või miks mitte ka lihtsalt kodust välja minna ja lumme joosta, vaadata, kuidas jääõied klaasidel hommikul vastu helgivad, või teha väike lumememm, nii nagu lapsena.
Nii et, detsember, mängukuu, kutsub meid kõiki üles leidma seda väikest, muretut rõõmuhetke. Olgu see siis pere ja sõpradega või kasvõi iseendaga rõõmu jagamine ja väikese mängulisuse hoidmine. Las mängukuu tuletab meelde, et elu pole mitte ainult töö ja toimetused, vaid ka see eriline koosolemise naer ja südantsoojendav muretu hetk.
