Oma rõõme oleme sageli valmis jagama kogu maailmaga, näiteks kasvõi sotsiaalmeedia vahendusel, aga muresid kipume jätma vaid endale. Me ei tahagi teisi oma madalseisus segada ega koormata. Võime koguni tunda, et kui meie mure ei märgata, siis ilmselt meist ka ei hoolita. Kuid inimeste igapäevaelu on täis nende endi kiireid asjaajamisi – pere ja töö rutiin, mistõttu ei pruugita märgata, kui mõnel lähedasel ei ole hetkel parimad ajad. Pea on argipäeva mõtteid täis, ega tule selle pealegi, et näiteks sõbralt küsida, kuidas tal läheb? Seega ära jää oma mures üksi! Pöördu lähedase poole ise ja räägi ära kõik, mis haiget teeb. Anna ise märku, et vajad natuke käe hoidmist ja sulle ollakse hea meelega olemas, et kuulata, aidata, nõu anda ja koos raskustest väljuda
