Mina olen, vähemalt miljon korda. Tavaliselt tekitab see minus mõtte, et ei saa ju nii elada, sellisel juhul mu elu oleks kaos. Ma veedaksin selle päeva oma perega, kallistaksin neid ega lasekski lahti, ma räägiks iga lähedase inimesega, kui tähtsad nad mulle on, oma koeraga jalutaksin ja mängiksin ma pikki tunde, lisaks annaksin ma ära kõik oma raha, sellel päeval ei hooliks ma puhtusest ega arvetest, tööst ega muredest. Saad aru, et see päev oleks pehmelt öeldes natuke imelik?
Kuidas sinu viimase päeva kirjeldus välja näeks, kas sarnane? Aga kas kujutad ette, et elaksid selliselt IGA PÄEV? Oleks iga päev selliselt elades su elu siis „parim elu“? Ei usu. Ma ei usu, et sooviksid sellist päeva nt 80a järjest. Seega see lause „Ela iga päeva nii, nagu see oleks su viimane“ on jabur.
Küll aga saab oma viimase päeva kirjeldusele mõeldes päris hea ülevaate, mis on sinu tegelikud põhiväärtused, mis sind päriselt õnnelikuks teeb ja kui suure osa ajast sa neid asju tegelikkuses ellu viid? Sama oluline on ka nimekiri sellest, mida sa viimasel päeval kindlasti ei teeks. Näiteks mina ei vaataks kindlasti minutitki televiiseorit, ma ei avaks Facebooki, ma ei pildistaks, et teistega oma tegemisi jagada, ma ei peaks kindlasti kellegi peale vimma, ei riidleks, ei nõuaks, ei ootaks, vaid teeks, ei küsiks, vaid annaks…..
Siin uue aasta ootuses, kui paljud kipuvad lubadusi andma, kutsun sindki mõtlema, mida sina teeksid ja mida mitte, kui see oleks sinu viimane päev? Loomulikult on palju asju, mida lihtsalt peab tegema, aga võta ikka iga päev midagi sellist ka ette, mis sul tõepoolest südame rõõmsaks teeb, mis silma särama paneb ja enne und, sellele mõeldes, tõelise hingerahu annab, et tegin ja nii tore, et tegin.
